Järjekas

Hei kallid :)
Tahtsin teatada, et homme tuleb järjeka esimene osa. Pean lõpetama ja välja mõtlema pealkirja, näpp ka valus, sai traumapunktisgi käidud. Juba homme saate lugeda, et pole hullu see tänane :) Kallid paid ja olge tublid :3

It's my world bitch <3. I

Tavaline koolipäev nagu alati. Mis siis ikka,see minu töö, minu kohustus. Käia koolis, õppida, tulla koju ja veel kord õppida. Ohhjah, mis seal ikka. Tuleb tõusta ja särada.
Avasin silmad ja tõusin voodist. Viskasin teki voodile ilusti peale ja lahkusin oma toast. Käisin vetus ning seejärel suundusin kööki, et tervitada ema ja kasuisa. Viskasin pilgu ka kellale, see näitas juba 7:45. Oh, mis seal ikka. Suundusin vannituppa ning pesin hambad ära. Hambad puhtad siis harjasin juuksed. Tegin ühe hoolika hobusesaba. Üle pika aja tegin ka kerge meigi. Pole paha.
Naeratus endale polnud nii halb mõte. Suundusin tagasi enda tuppa ja vahetasin riided. Riided vahetatud, vaatasin kella. 8:07. Ohh mai good, juba
Tegin veel riietele viimase liffi ja suundusin kööki. Seal sõin 2 sai ja jutustasin paar sõna emaga. Netis sai kogu eelneva tegevuse ajal ka suheldud poisiga.
Tundus, et tuleb hea päev.
8:17 astusin kodust välja. 8:25 tuleb buss.
8:22 jõutsin bussi peale.
Hilinesin esimesse tundi, sain paraja peapesu õpetajalt. Ta paras debiilik nkn, aga jah.
Esimene tund oli kunst. Seal ma selle pea pesu saingi, aga ikkkagi tund on mõnus. Teine oli geograafia. Toimus arvuris. Fuckyeahh.
Aga nii hea see tegelt ei olnud, mitte sugugi.
Nagu tavaliselt arvutitunnid istutakse facebookis jne. Nii ka mina, aga kahetsen.
Aga ennem kui seda jutustama hakkan peaks ennast tutvustama.
Ühesõnaga mu nimi on Helena ja vanuseks 16. Ilus vanus, emme ütleb nii. Sünnipäev on mul 31.12 ja sündisin kell 23:55. Eriline või mis. Ma olen enesekindel ja tugeva iseloomuga. Oma sõpru ma hoian ja pere samuti, aga vaenlasi ma armastan. Mul on pruunid silmad ja enamus ajast ka läätsed, sest silmanägemine pole parim. Aga ma armastan ennast, oma ekus, pere, sõpru ja oma poissi. Selline ma olen . Pildi leaod minust kõige alt.
Aga miks siis seda geograafia tundi kahetsesin? Sellepärast, et mu klassivennad alaarenenud väärakad, sest nad alandavad mind koguaeg. Nii oli ka seekord. Minust lisati interneti pilt, mis solvas mind. Tunni lõppedes helistasin emale ja rääkisin kõik ära. Kuna mu emme nii mõistev ja kallis, saatis mu koju. Jumal tänatud, aitäh mommy, ma ei suudaks nende t**anägudega samas kohs olla. Õõh, diblad...
Koju jõudes tuntsin kergendust.
Kodus tegin endale juustuburksi soojaks, mis emme hommikul tõi. Nomnom.
Kui burks soe läksin diivanile ja panin telku tööle.
Nautisin burksi ja nickelodeoni. Super.
"halooo?" küsisin ehmunult, kui olin haaranud telefoni ja sellele vastand."tudusid või?" küsis hääl mult vastu. "mhmh". "okei pätt, aga ma sinu juures suht kohe". Davai. Mõtlesin tuututamise saatel, mis oli tingitud sellest, et Rasmus pani kõne kinni. Olguolgu .
Kes on siis Rasmus ?
Rasmus on mu kullakallis poiss. Ta on 18 aastane ja ta sünnipäev on 14.12 ja sündis kell 16:30. Ta on ka huvitav tegelane. Meil sama iseloom, aga tema on vahest üli armukade ja ülehooliv, mis ajab küll närvi, aga samas armas. Välimuselt on ta üli hot. Tumedapäine, pruunid silmad, lihased ja suht pikk. Pildi leiad ka alt poolt.
Ajasin ennast püsti ja läksin oma tuppa, et teised riided selga visata.
Kui sain riietatud läksin tagasi alla, kööki. Teades Rasmust on targem midagi süüa teha. Paras õgard, mis teha
Käis ukse pauk, mille peale ehmusin. Vaatasin selja taha, seal mu rõõmupall seisis, käes ...

Jätkub

Miks inimesed armastavad?

Tahaks teada tõesti, miks me armastame? See teeb ju haiget.. Jah, rõõmu ja õnne valmistab ka palju, aga enamasti see teeb lausa jõhkralt haiget. Kelles on viga? Miks kannatavad tüdrukud mingil määral rohkem, kui poisid? Kas see aind minu arvamus, et poistele see kergem, kui tüdrukutel, aga enamus tüdrukud tülide ajal näitavad ennast põikpäise ja enesekindlana, kuid tema sees olev õrn hing tahaks karjuda kogust kõrist... On see tõesti aind minu arvamus? Kui sa seda loed, kas sa oled minuga nõus? Kas tõesti see minu haige fantaasia, kas ma tõesti nii loll inimene?
Miks ma sellist asja kirjutan?

Nutta ma enam ei suuda,
sind tagasi võita vaid loodan.
Kui ma poleks olnud nii rumal
ei peaks ma sinu juurde lendama ainult öise kuu kumas.
Ei julge sulle enam midagi kirjutada,
mu soov vaid lihtsalt siit ennast alla virutada.
Kuid kirjutan ikkagi sulle neid ridu,
sest muud moodi ma ei oska ja ei suuda tunnistada oma vigu
Kardan, et mu aeg on tulnud,
et jäädavalt lahkuda,
võibolla olen lihtsalt su järgi hullunud.
Ma ei tea enam mida teha,
siin, minu asemel
istub üks tühi ja hingetu keha.
Kallis, mis minust on saanud?
Kas ma olen tõest omadega nii madalale maandund?

Osa sellest, kuidas ma ennast tavaliselt väljendan. Nimelt on tänane (10.02.14) olnud üks kõige õudsem päev sellel aastal. Miks? Kool hakkab käest jälle minema ja mis kõige halvem, ma Janiga tülis. See lihtsalt surmavalt valus, põhjusi ei hakka siin välja tooma, aga tunnen ise süüdi slles tülis... Nagu ka riimid ütlesid et ei julge talle enam kirjutada, aga küll ma teen seda. Mul sai temaga 8 kuud ja kallid lugejad, luban, vannun, et ei lase seda käest. Me keegi pole perfektne, ma tean, aga fakt see, et enamus meist seda soovib ja ka proovib olla. Tunnistan, vahel kuulun ka nende hulka, kes tahavad olla perfektsed. Ma tahan olla ilus, peenike ja pepuni ulatuvaid lokkidega juukseid, aga näete ma ei saa seda.. Ma pole peenike,ma pole kõige ilusam, mul pole pepuni ulatuvaid lokilisi juukseid vaid mul sirged juuksed ja tunduvalt lühemad. Ma tahan muutuda, aga mul inimesi vähe, kes mind toetaks ja välja aitaks sellest kõigest. Ma olen enamasti omaette ja endassetõmbunud inimene, paraku ma juba selline olen. Kallikesed lepime sellega, kes me oleme. Üritame oma muredest ja kurbusest üle olla. Üritame igast si*emast hetkest üles leida positiivsuse killu. Oleme tugevad...

Üks pisiasi veel, et hakkan ka võibolla järjekat kirjutama...

Aga päikest teile mu kallid ja püsige tugevad :3